logo

Äriruumi üürileping

Äriruumi üürilepingu alusel on üks isik (üürileandja) kohustatud andmaks teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks mõne eseme või asja ning üürnik on seeläbi kohustatud talle maksma selle eest tasu (ehk üüri). Tavaiiselt on äriruumide üürilepingute puhul mõlemad osapooled äriühinguid, kuid võib olla ka erandeid.

Äriruumi üürileping sõlmitakse kutse- või majandustegevuses kasutatava ruumi (äriruum) väljaüürimiseks. Seejuures võib äriruumiks olla nii ladu, tootmispind, kontor või mistahes muu äritegevuseks mõeldud ruum.

Lae allaDocx Lae allaRtf Lae allaPdf Lae allaDoc

Äriruumi üürilepingu sõlmimisel on kõige olulisemaks osapoolte tahe. See tähendab, et kui üürileping sõlmitakse ruumi kasutamiseks kutse- ja majandustegevuses, sel juhul on tegemist äriruumi üürilepinguga. Sellisel juhul, kui üüritav äriruum on kasutuses ka elamise eesmärgil, ei muuda sõlmitavat üürilepingut veel eluruumi üürilepinguks. Tasub väljatoomist, et juhul, kui üüritav äripind on üürilevõtja poolt kasutuses vaid elamiseks, ei anna see talle “eluruumi üürniku kaitset” (seadusest tulenevat kaitset).

Peamine erinevus eluruumi ning äriruumi üürilepingute vahel on see, millised on lepingutingimused seadusest tulenevalt. Ehk, sõlmides eluruumi üürilepingu, on juba seadustes üsna täpselt kirjas, millised õigused ning kohustused mõlemal osapoolel on, mis tähendab, et üürileandja peab tegema üürilepingu teatud raamides. Samal ajal äripinna üürilepingute puhul on üürileandjal rohkem vabadust selles, kuidas lepingutingimusi kohandada. Lisaks on märkimisväärt fakt, et äriruumi üürilepingute puhul ei laeiene üürnikule kaitsvaid seadusest tulenevaid sätteid, nagu seda eluruumi üürilepingute puhul.

Äriruumi üürilepingu tingimused

Tähtsaimateks punktideks, millele võiksite äriruumi üürilepingut sõlmides tähelepanu pöörata, on ennemkõike kõrvalkulude ja üürihinna suurus, see, kui pikaks ajaks leping sõlmitakse ning erinevad lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused. Samuti osapoolte vastutusalad ning erinevate viiviste ja leppetrahvide suurused.

Sõlmides äripinna üürilepingut peaksite kindlasti täpselt kokku leppima üüri suuruses ning selles, millised on erinevad kõrvalkulud, mille tasumise eest vastutab üürnik. Lisaks, tasub kindlasti sätestada täpselt, kellele need kulud tasutakse, olgu selleks siis üürileandja või teenusepakkuja. Kui olete sõlmimas tähtajatut üürilepingut, on oluline kokku leppida ka see, kuidas võib üürileandja üüri aja jooksul tõsta, ehk kui tihti ning mis suuruses võib üürileandja seda teha.

Mis puudutab üürilepingu lõpetamist, on kindlasti oluline kokku leppida, kas osapooltel on õigus lepingut lõpetada ka korraliselt, ehk teatades üürilepingu lõpetamisest teatud aja jagu ette, või üksnes siis, kui selleks on erakorraliselt mõjuv põhjus. Kui eluruumi üürilepingute puhul on standardlahenduseks 3 kuu pikkune ajaperiood, mille jooksul tuleb teatada üürilepingu lõpetamise soovist, siis äriruumi üürilepingute puhul - juhul kui see on niimodi lepingus kokku lepitud - kuni 12 kalendrikuu jagu ette. Samuti võib äripinna üürilepingusse kirja panna selle, millised on erinevad mõjuvad põhjused üürilepingu lõpetamiseks.

Äripinna üürileping peaks sisaldama endas ka üüritava ruumi kirjalik kirjeldus, selle seisukord ning see, millised on lähituleviku plaanid, tänu millele on tulevikus vähem vaidlusi, mis puudutab ruumide suurust, seisukorda jms. Juhul, kui üürnikul on tulevikus plaanis üüripinda remontida, või edasi välja ehitada, peaks need soovid ja plaanid olema samuti lepingus välja kirjutatud. Lisaks sellele, tuleks lepingusse lisada selle, kes tulevikus tehtavate muudatuste eest tasub ning millisel määral. Hea näide on see, kuidas osapooltel on võimalik kokku leppida, et äripind mida üüritakse vajab renoveerimist ning see, et üürileandja hüvitab renoveerimisele kulunud summa “X” määral, siinkohal on võimalik mõlemad variandid, ehk kokkuleppe küsimus.

Kuna äripindade üürilepingute puhul on osapooltel suurem vabadus lepingute tingimuste sätestamisel, tasub kindlasti üürileping ennem allakirjutamist hoolikalt läbi lugeda. Kui te ei ole kindel, saate alati abi juristi või maakleri käest.