logo

Üürileping ja üürilepingu näidis

Üürileping sätestab tingimused, mille alusel üürileandja annab üürnikule mingi asja üürile. Kui üürile antakse elamiskõlbulik elamu või korter on tegu eluruumi üürimisega. Kui üürile antakse ruum, mida kasutatakse majandus- või kutsetegevuses, on tegemist äriruumi üüriga. Üürilepinguid reguleerib võlaõigusseadus. Erinevalt rendilepingust, ei tohi üürilepingu peamine eesmärk olla kasu saamine.

Lae allaDocx Lae allaPdf Lae allaRtf Lae allaDoc

Mida teada enne üürilepingu sõlmimist?

Enne üürilepingu sõlmimist on mõlemal osapoolel rangelt soovituslik tutvuda üüritava objektiga, kontrollida teise osapoole tausta, leppida kokku tingimustes, ja veenduda, et üürilepingu sõlmimine on tõepoolest mõistlik.

Eluruumi üürimisega üürib üürnik ka eluruumi sisustust ja ruumiga seotud vallasvara.

Üüritava objektiga tutvudes on kasulik tähele panna selle hetkeseisundit, vallasasja puhul ka selle ümbruskonda ja naabreid, ja fikseerida puudused. Eluruumi puudusteks võivad olla näiteks hallitus, lekkivad torud, mittefunktsioneerivad radikad/elektrisüsteem, aga ka häirivad naabrid.

Kasulikud allikad üürija tausta kontrollimiseks: maksehäirete register, ametlikud teadaanded, e-toimik, sotsiaalmeedia (facebook, ..)

Kasulikud allikad üürileandja tausta kontrollimiseks:kinnistusraamat, äriregister

Soovituslik on osapoolte vaheline suhtlus ja leping fikseerida kirjalikult, et vältida võimalikke lahkhelisid. Kui suulise lepingu tähtaeg on üle aasta, on tegu tähtajatu lepinguga.

Leping on võimalik sõlmida tähtajaliselt või tähtajatult. Tähtajalist lepingut saab enne tähtaega üles öelda ainult erakorraliselt. Tähtajatu lepingu saab kumbki osapool korraliselt üles öelda vähemalt kolme kuulise etteteatamisega. Tähtajatu lepingu puhul on saab üürileandja iga kuue kuu tagant üüri tõsta, kui see on põhjendatud. Objekti müügi korral saab uueks üürileandjaks objekti ostja. Uuel omanikul on võimalik leping ennetähtaegselt üles öelda kolme kuulise tähtajaga.

Üüri suurust on kasulik võrrelda teiste sarnaste üüritavate objektidega samas piirkonnas. Tavaliselt makstakse üüri ettemaksuna järgneva kuu eest. Üürileandjal on õigus nõuda üürnikult tagatisraha, mille ta saab pärast lepingu lõppemist tagasi.

Üürilepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida ka selles, kelle kanda jäävad kõrvalkulud(kommunaalid, vesi, elekter, internet, telekas, …), korrashoiukulud ja parenduskulud.

Eluruum loetakse üürnikule üleantuks, kui mõlemad osapooled on allkirjastanud lepinguga kaasas olnud üleandmis-vastuvõtmisakti.

Üürilepingu sõlmimisel osapoolte õigused ja kohustused

Üürilepingu sõlmimisel üürileandja õigused

Üürilepingu sõlmimisel üürileandja kohustused

Üürniku õigused

Üürniku kohustused

Üürileping sõlmitakse tavaliselt pikemateks perioodideks ning mõnel juhul isegi kümneteks aastateks. Eesti Vabariigi seadused on paljuski loodud selliselt, et üürnik oleks hästi kaitstud, tuleks sellegipoolest üürilepingu sõlmimisel tähele panna, millised on teie õigused ja kohustused. Kui teil on üürilepingu sõlmimise kohta küsimusi, või vajate lepingu sõlmimisel abi, saate küsida alati nõu mõne juristi või maakleri käest. Kui teil tekkis meie kokkuvõtet lugedes küsimusi, saate meile kirjutada, kasutades selleks kontaktivormi.