Eluruumi üürileping

Lihtne muuta/täiendada

Üürilepingu põhi sisaldab koostajale mõeldud selgitusi

Seadusega kooskõlas

Üürileping on kooskõlas Eestis kehtiva võlaõiguseadusega

Tasuta alla laetav

Docx formaat lubab koostajal lepingut vajadusel muuta/täiendada

Lae alla eluruumi üürilepingu põhi

Eluruumi üürileping näidis
Üürilepingu põhi seisuga 9.12.2022

Kuidas üürilepingu põhja muuta saab?

Mis on üürileping?

Üürileping on dokument, mis sätestab üürileandja ja üürniku vahelised kohustused ja õigused üüriperioodi ajal.

Samuti sätestatakse üürileandja ja üürniku vahelised nõuded, näiteks üüritasu, kasutustingimused, kohustused, õigused, remonditööd jne.

Üürileping on tähtis, sest see võimaldab mõlemal osapoolel teada, mida nad üksteiselt ootavad ja mida nad võivad teha.

Tähtajatu vs tähtajaline üürileping

Üürilepingu puhul on tähtajatu ja tähtajalise lepingu vahel oluline erinevus. Tähtajatu üürileping annab üürnikule suurema kindlustunde, kuna see annab talle õiguse elada eluruumis kauem kui tähtajaline leping.

Tähtajaline leping annab üürileandjale rohkem kindlustunnet, kuna see võimaldab neil eluruumi perioodiliselt üle vaadata ja vajadusel üürilepingut muuta. Üürileandja seisukohalt võib tähtajaline leping olla kasulikum, kuna see võimaldab neil vajadusel kiiremini reageerida ja eluruumi üürimistingimusi muuta.

Lõpliku otsuse peaks üürileandja tegema lähtuvalt oma vajadustest ja eelistustest, samuti arvestades seaduses kehtestatud piiranguid.

Veel nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks

  1. Üürileandja ja üürniku andmed: nende nimed, isikukoodid (või sünniajad), elukohad ja kontaktandmed.
  2. Üüritava vara kirjeldus: eluruumi asukoht, pindala, ruumide arv ja muud olulised omadused.
  3. Üürilepingu kestus: tähtajalise üürilepingu puhul peab olema määratud täpne üürilepingu kestus ning tähtaja lõppemise kuupäev. Määramata tähtajaga üürilepingu puhul tuleb kirja panna, millal üürileping võib lõppeda.
  4. Üüriraha suurus ja maksmise kord: üüriraha summa, maksmise aeg, koht ja viis.
  5. Üürniku kohustused: milliseid kohustusi üürnikul on eluruumi kasutamisel, näiteks kinni pidada üürirahade maksmisest, hoida eluruumi korras ja puhtana, vältida kahju tekitamist jne.
  6. Üürileandja kohustused: milliseid kohustusi üürileandjal on üürnikule tagada, näiteks tagada eluruumi ohutus ja korrasolek, tagada vajalikud remonditööd jne.
  7. Lepingu lõpetamise tingimused: millistel tingimustel võib üürilepingu üks või teine pool üürilepingu lõpetada.
  8. Tagatisraha suurus ja tagastamise tingimused: millises suuruses tagatisraha üürnik üürileandjale maksab ning millistel tingimustel ja millal see tagastatakse.
  9. Muud tingimused: üürilepingus võivad olla ka muud kokkulepped, näiteks lemmikloomade pidamise reeglid, ühisvara kasutamise kord, parkimiskohad jne.

Üürileping peab olema sõlmitud kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastatud.

Üürileping sõlmitakse üürileandja ja üürniku vahel kui elani leiab endale sobiva elukoha ja otsustab selle üürida. Üürileping sõlmitakse kirjalikult ja sellele peab alla kirjutama mõlemad osapooled. Üürilepingus tuleb sätestada üürniku ja üürnike vahelised kohustused ja õigused ning see peab olema seaduslikult siduv. Üürnik peab olema tutvunud üürilepinguga ja sellega nõus olema enne selle allkirjastamist.

  1. Leidke sobiv elukoht: Esimene samm üürilepingu sõlmimisel on leida sobiv elukoht, mis vastab üürn vajadustele ja soovidele.
  2. Konsulteerige üürilepingu tingimustega: Enne üürilepingu sõlmimist peaks üürnik konsulteerima üürilepingu tingimustega, et veenduda, et need vastavad nende soovidele ja vajadustele.

  3. Kontrollige üürniku kohustusi ja õigusi: Üürnik peab olema teadlik oma kohustustest ja õigustest üürilepingus, et vältida tulevikus võimalikke probleeme.

  4. Sõlmige üürileping: Üürnik ja üürnik peavad allkirjastama üürilepingu, et see oleks seaduslikult siduv.

  5. Järgige üürilepingus sätestatud tingimusi: Üürnik peab järgima üürilepingus sätestatud tingimusi, et vältida tulevikus võimalikke probleeme.

Kui üürnik on leitud, siis sellisel juhul tuleb vormistada üürileping ja vara üleandmise akt (ÜVA).

Üleandmise-vastuvõtmise akt (ÜVA) on üürileandja ja üürniku vaheline dokument, mis tuleb koostada ja kinnitada  valduse üleminekul. ÜVA dokumenteerib elupinna seisukorra sissekolimise hetkel, sisaldab ajakohaseid fotosid, fikseerib ära elupinnal oleva vara ja viimased näidud.

Akti sõlmimine on mõlema osapoole huvides, et hilisemad arusaamatused ja nõuded oleksid lihtsamini lahendatavad. Rendini rakenduses on see osa kasutaja jaoks lihtsasti järgitavaks tehtud.

Tähtajatu üürilepingu saab korraliselt ehk ühe osapoole soovil üles öelda kolmekuulise etteteatamisega. Teavitus peab olema kirjalik ja üürnik peab kinnitama selle kätte saamist.

Mõlema osapoole nõusoleku puhul on võimalik leping lõpetada ka varem. Kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult.

Erakorraline ülesütlemine on lubatud Võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Kui üürileping on lõppenud, üleandmise-vastuvõtmise akt tehtud ja üürileandja on pärast seda avastanud mõne varjatud puuduse, siis peab üürnikku sellest teavitama.

Kindlasti tuleks omanikul teha pildid, et dokumenteerida leitud puudused. Esmalt suunatakse vastutus endisele üürnikule ja püütakse saavutada kompromiss. Juhul, kui üürnik ei ole koostööaldis ega korva tekkinud kahjusid, siis järgmine samm on juba kohtu poole pöördumine.

Lisaks tuntud kinnisvaraportaalidele nagu kv.ee, kinnisvara24.ee city24.ee võib kuulutuse üles panna veel Rendini portaali ja näiteks Facebooki gruppidesse. 

Üürileping isiklikuks kasutamiseks

Eluruumi üürileping näidis

Portaalist üürileping.ee leiad kinnisvaraomaniku vaatenurgast tasuta põhjalikku teavet üürilepingute kohta.

Peeter Kägu, Lexit OÜ vandeadvokaat

Küsi paremat, kuid õiglast üüritasu!

Võta ühendust kogenud kinnisvara hindajatega, kes koostavad hindamisakti juba järgmisel tööpäeval!