Äriruumi üürileping

Äriruumi üürileping on dokument, mis sätestab üürileandja ja üürniku vahelised kohustused ja õigused. See leping reguleerib üürileandja ja üürniku vahelist suhet ning määrab üürniku õigused ja kohustused üürniku elamise ajal.

Samuti sätestatakse üürileandja ja üürniku vahelised nõuded, näiteks üüritasu, kasutustingimused, kohustused, õigused, remonditööd jne. Üürileping on tähtis, sest see võimaldab mõlemal osapoolel teada, mida nad üksteiselt ootavad ja mida nad võivad teha.

Üürileping sõlmitakse tavaliselt üürileandja ja üürniku vahel, kui üürnik leiab endale sobiva elukoha ja otsustab selle üürida. Üürileping sõlmitakse kirjalikult ja sellele peab alla kirjutama mõlemad osapooled. Üürilepingus tuleb sätestada üürniku ja üürnike vahelised kohustused ja õigused ning see peab olema seaduslikult siduv. Üürnik peab olema tutvunud üürilepinguga ja sellega nõus olema enne selle allkirjastamist.

1. Leidke sobiv elukoht: Esimene samm üürilepingu sõlmimisel on leida sobiv elukoht, mis vastab üürn vajadustele ja soovidele.

2. Konsulteerige üürilepingu tingimustega: Enne üürilepingu sõlmimist peaks üürnik konsulteerima üürilepingu tingimustega, et veenduda, et need vastavad nende soovidele ja vajadustele.

3. Kontrollige üürniku kohustusi ja õigusi: Üürnik peab olema teadlik oma kohustustest ja õigustest üürilepingus, et vältida tulevikus võimalikke probleeme.

4. Sõlmige üürileping: Üürnik ja üürnik peavad allkirjastama üürilepingu, et see oleks seaduslikult siduv.

5. Järgige üürilepingus sätestatud tingimusi: Üürnik peab järgima üürilepingus sätestatud tingimusi, et vältida tulevikus võimalikke probleeme.

Lisaks tuntud kinnisvaraportaalidele nagu kv.ee, kinnisvara24.ee city24.ee võib kuulutuse üles panna veel Rendini portaali ja näiteks Facebooki gruppidesse. 

Kui üürnik on leitud, siis sellisel juhul tuleb vormistada üürileping ja vara üleandmise akt (ÜVA).

Üleandmise-vastuvõtmise akt (ÜVA) on üürileandja ja üürniku vaheline dokument, mis tuleb koostada ja kinnitada  valduse üleminekul. ÜVA dokumenteerib elupinna seisukorra sissekolimise hetkel, sisaldab ajakohaseid fotosid, fikseerib ära elupinnal oleva vara ja viimased näidud.

Akti sõlmimine on mõlema osapoole huvides, et hilisemad arusaamatused ja nõuded oleksid lihtsamini lahendatavad. Rendini rakenduses on see osa kasutaja jaoks lihtsasti järgitavaks tehtud.

Tähtajatu üürilepingu saab korraliselt ehk ühe osapoole soovil üles öelda kolmekuulise etteteatamisega. Teavitus peab olema kirjalik ja üürnik peab kinnitama selle kätte saamist.

Mõlema osapoole nõusoleku puhul on võimalik leping lõpetada ka varem. Kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult.
Erakorraline ülesütlemine on lubatud Võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Kui üürileping on lõppenud, üleandmise-vastuvõtmise akt tehtud ja üürileandja on pärast seda avastanud mõne varjatud puuduse, siis peab üürnikku sellest teavitama.

Kindlasti tuleks omanikul teha pildid, et dokumenteerida leitud puudused. Esmalt suunatakse vastutus endisele üürnikule ja püütakse saavutada kompromiss. Juhul, kui üürnik ei ole koostööaldis ega korva tekkinud kahjusid, siis järgmine samm on juba kohtu poole pöördumine.